Ülekuulamine, küsitlemine
Teatud määral on küsimused vestlusel omal kohal, sest aitavad kuulajal informatsiooni ja enda arusaamist täpsustada. Kuid küsimused võivad suhtlemist pärssida kui neid esitatakse liiga palju või kui neid kalduvad olema suletud küsimused ehk sellised, mis eeldavad jah-ei vastuseid või siis ka konkreetseid lühivastuseid. On inimesi, kes kasutavad sellist reageerimise stiili väga sageli ja põhjendavad seda sooviga olla kindlad, et saavad kõneleja kirjeldatud probleemist täpselt aru, kuna nii on neil võimalik anda võimalikult head nõu. Kuid oma arusaamise täpsustamiseks on otstarbekam kasutada teisi suhtlemise tehnikaid (nt. ümbersõnastamine, tunnete peegeldamine), sest küsitlemisel on mitmeid negatiivseid mõjusid, sest kõneleja:
- võib tunda, et tema isikust olulisem on kõik muu, mis probleemiga seondub
- võib hakata vähem suhtlema või olla ebasiiras või esitada oma mure ainult osaliselt, sest kardab küsitlust
- võib küsijat tajuda uudishimuliku ja vähehooliva inimesena
- kui küsimusi on palju, ei saa sageli kõneleja aru, miks küsimusi esitatakse ja võib sattuda ärevusse