Sissejuhatus
Teiste inimestega suheldes olete väga erinevates olukordades. Mõnikord on neis olukordades avalduv inimese käitumine teie jaoks sallitav, teinekord mitte. Käitumine on sallitav juhul kui see ei tekita teile probleeme ja on vastuvõetav. Mittesallivuse puhul on teise inimese käitumine probleeme tekitav (nt. kaasneb sellega suurem ajakulu) ja vastuvõetamatu. Üldjoontes saabki suhtlemisolukordade puhul neis esinevate probleemide põhjal eristada kolme tüüpi olukordi (vt. joonis 1). Ühed on sellised, kus teise inimese käitumine on teie jaoks sallitav, kuid temal on mingi probleem, mis vajab ilmselt lahendamist. Teiste puhul on teise inimese käitumine teie jaoks sallitav ja kellelgi suhtlejatest ei ole ka probleemi. Kolmas variant on, et teise inimese käitumisega seonduv on teie jaoks mittesallitav ja teil on sellega seoses mingi probleem, mida tahate lahendada
Kõigis loetletud olukordades on oluline, et teie ja vestluskaaslane mõistaksite teineteise tundeid, mõtteid ja vajadusi. Sellele lisaks on eriti esimese olukorra tüübi puhul (teisel inimesel on probleem) oluline see, et ta tajuks teiepoolset toetust ja abi. Sageli kuuleb inimestelt kirjeldusi olukordadest, kus nad on siiralt soovinud oma vestluskaaslast aidata, kuid teine inimene on hoopis solvunud, ärritunud või senisest veelgi enam pahaseks või kurvaks muutunud. Selliseid juhtumeid analüüsides on suhtlemise valdkonda uurivad psühholoogid märganud, et sageli on selliste olukordade kujunemise põhjuseks suhtlemistõkete kasutamine kuulaja, aidata sooviva inimese, poolt.
Suhtlemistõkked on suhtlemist takistavad käitumisviisid ehk suulised reaktsioonid, mis blokeerivad teise inimese suhtlemissoovi ja võivad temas tekitada nii negatiivseid mõtteid, tundeid kui ka vastupanu kõigele, mida vestluse ajal tõkke kasutaja poolt öeldakse. Erinevate teadlaste hinnangute kohaselt kasutatakse suhtlemistõkkeid 90% juhtudest kui üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi enda jaoks olulise probleemi või vajaduse rahuldamisega. Tõkete kasutamisel on sellistel puhkudel mitmeid negatiivseid mõjusid:
Kuna suhtlemistõkkeid kasutavad inimesed suhteliselt sageli ja need on eelpool mainitud negatiivsete mõjudega, on need suhetele püsivaid kahjusi tekitavad. Hea on see, et kui enda käitumist muuta ehk hakata oluliselt vähem tõkkeid kasutama, muutuvad suhted ajajooksul uuesti paremateks.
Teadusuuringute ja praktiliste kogemuste põhjal on psühholoogid ühtekokku tuvastanud kaksteist suhtlemistõket, mis koonduvad oma sisu alusel kolme suurde rühma (vt. tabel 1).
Suhtlemistõkked on suhtlemist takistavad käitumisviisid ehk suulised reaktsioonid, mis blokeerivad teise inimese suhtlemissoovi ja võivad temas tekitada nii negatiivseid mõtteid, tundeid kui ka vastupanu kõigele, mida vestluse ajal tõkke kasutaja poolt öeldakse. Erinevate teadlaste hinnangute kohaselt kasutatakse suhtlemistõkkeid 90% juhtudest kui üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi enda jaoks olulise probleemi või vajaduse rahuldamisega. Tõkete kasutamisel on sellistel puhkudel mitmeid negatiivseid mõjusid:
- vähendavad inimese eneseväärikust;
- kutsuvad esile kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt;
- võivad põhjustada teisest inimesest sõltumise, kaotuse või hüljatuse kogemist;
- vähendab võimalust, et vestluspartner avab ennast vestluse ajal ja on siiras nii oma mõtete kui ka tunnete väljendamisel;
- vähendab võimalust, et vestluspartner leiab ise oma probleemidele lahenduse.
Kuna suhtlemistõkkeid kasutavad inimesed suhteliselt sageli ja need on eelpool mainitud negatiivsete mõjudega, on need suhetele püsivaid kahjusi tekitavad. Hea on see, et kui enda käitumist muuta ehk hakata oluliselt vähem tõkkeid kasutama, muutuvad suhted ajajooksul uuesti paremateks.
Teadusuuringute ja praktiliste kogemuste põhjal on psühholoogid ühtekokku tuvastanud kaksteist suhtlemistõket, mis koonduvad oma sisu alusel kolme suurde rühma (vt. tabel 1).
Suhtlemistõkked võivad mõistmist takistada ja suhteid rikkuda ka siis kui neid kasutab inimene, kes soovib teist oma probleemist teavitada või kui neid kasutatakse siis kui vestluspartnerite suhtlemisolukord jääb probleemideta alasse. Näiteks võib probleemide puudumisel nõu andmine ja küsitlemine olla kuulaja poolt aktsepteeritavad ja negatiivseid tundeid mitte tekitavad. Kuid samas sildistamise ja naeruvääristamise kasutamine tekitavad kuulajas negatiivseid tundeid ja võivad olla tema enesehinnangut kahjustavad. Juhul kui soovite teise inimesega enda probleemi arutada, võivad samad suhtlemistõkked tekitada teises negatiivseid tundeid ja mõtteid, mis viivad selleni, et ta ei soovi teie probleemi kuulata, veel vähem on ta valmis midagi muutma või teiega lahendamiseks koostööd tegema.
Käesolevas õpiobjektis käsitletakse suhtlemistõkete kasutamist ennekõike nendest suhtlemisolukordadest lähtudes, kus teise inimese käitumine on teie jaoks sallitav, kuid temal endal on mingi probleem, mille osas ta soovib teie tuge või abi.
Käesolevas õpiobjektis käsitletakse suhtlemistõkete kasutamist ennekõike nendest suhtlemisolukordadest lähtudes, kus teise inimese käitumine on teie jaoks sallitav, kuid temal endal on mingi probleem, mille osas ta soovib teie tuge või abi.