Loogika kasutamine, argumenteerimine
Loogilisel mõtlemisel ja argumenteeritud arvamuse avaldamisel on suhtlemises oma oluline koht. Kuid mõlemad muutuvad suhtlemistõketeks juhul kui teisel inimesel on probleem või ka kui probleemivabas aknas üks vestluspartner kasutabki ainult loogikat ja argumente, jättes tunded tahaplaanile nii enda kui ka teise inimese puhul. Loogikat ja argumenteerimist kasutades keskendute vestluse ajal valdavalt faktidele, millest tuleneb ka selle suhtlemistõkke peamine negatiivne mõju – see tekitab suhtlemisolukordades inimestevahelist distantsi, mis võib viia teineteisest võõrandumiseni. Lisaks võib selle suhtlemistõkke kasutamise tulemusena:
Sellist reageerimise viisi kasutavad inimesed toovad põhjendusena tavaliselt soovi vestluspartnerit oma nõuannete usaldusväärsuses ja õigsuses veenda. Kuid sellele lisaks võib olla, et inimene kasutab sellist stiili enda kaitsmiseks teise tunnete ees olukorras kus tundub, et ta ei tuleks vestluspartnerite tunnetega toime. Näiteks võib mees hakata loogilist arutelu kasutama olukorras, kus talle tundub, et tema õnnetu olemisega naine võib kohe ohjeldamatult nutma hakata.
- vestluspartneril tekkida alaväärsuse-, ebakompetentsuse- või ka hüljatuse tunne
- kutsuda esile oma seisukohtade kaitsmise, vastuargumentide esitamise, mis võtab fookuse inimese probleemilt endalt
- vestluspartner ennast justkui välja või teisele lainele ümber lülitada, kuulamata seda mida talle parasjagu räägitakse
- vestluspartner muutuda vihaseks
Sellist reageerimise viisi kasutavad inimesed toovad põhjendusena tavaliselt soovi vestluspartnerit oma nõuannete usaldusväärsuses ja õigsuses veenda. Kuid sellele lisaks võib olla, et inimene kasutab sellist stiili enda kaitsmiseks teise tunnete ees olukorras kus tundub, et ta ei tuleks vestluspartnerite tunnetega toime. Näiteks võib mees hakata loogilist arutelu kasutama olukorras, kus talle tundub, et tema õnnetu olemisega naine võib kohe ohjeldamatult nutma hakata.