Kritiseerimine, süüdistamine
Üldjoontes on tegemist teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivse hindamisega. Läbi aegade on olnud inimesi, kes on veendunud, et ainult läbi kriitika on inimestel võimalik ennast arendada ja oma käitumist muuta. Nii leiavadki paljud, et kui antud tõket aeg-ajalt kasutada, siis ei ole see kellelegi kahjulik. Kuid ka sellisel juhul võivad kritiseerimisega kaasneda negatiivsed mõjud:
- vihjab teise inimese ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele
- langetab teise inimese enesehinnangut, sest antud hinnanguid võetakse sageli tõepähe (eriti lapsed, kõikuva enesehinnanguga inimesed)
- inimene ei pruugi
enam oma probleemidest rääkida, kartes negatiivset hinnangut
- võib kutsuda teises inimeses esile vastupanu, trotsi, vastu süüdistamist
Inimesed on öelnud, et selle tõkke kasutamise taga on neil olnud siiras soov aidata teisel inimesel oma käitumist muuta nii, et ta sobituks oma keskkonda senisest paremini või teeks oma tööd paremini. Sellistel puhkudel on otstarbekam kasutada teistsuguseid suhtlemistehnikaid (nt. aktiivne kuulamine, kuuesammuline konflikti lahendamise meetod) või õpetamise viise (positiivne kinnitamine).
Inimeste suhtlemise uurimisel on selgunud, et selle suhtlemistõkke kasutamise tõenäosus on suurem just nendes olukordades, kus kuulajal on kiire või ta on väsinud või stressis. Ehk siis olukorrad, kus teise kuulamiseks ei ole aega või energiat.